Skip to main content

T8: IT proff...?

 Kes on IT proff?

IT-spetsialistil peavad olema laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised. Teoreetilised teadmised peaksid koosnema paljudest erinevatest teemadest ja neid peaks katsetama näiteks ülikool. Ilma selliste teadmisteta ei saa te ülikooli lõpetada. Lisaks peab spetsialist oskama neid teadmisi praktikas rakendada, kuna reaalses elus seisate erinevalt ülikoolist hoopis teise maailma ees. Teadmiste praktiline rakendamine, ülesannete täitmise kiirus ja nende ülesannete kõrge keerukus on see, mis tõelisel spetsialistil olema peaks.

Ega asjata ei anta vastandunud programmeerijatele "senior" staatust, mis näitab nende töökogemust. Selle staatuse saamiseks peate valdkonnas töötama 10 aastat. Selle aja jooksul saab spetsialist silmitsi seista tohutu hulga raskustega ja õppida, kuidas neid lahendada

Oskused

Heaks spetsialistiks saamiseks peavad inimesel olema järgmised oskused:

  • Meeskonnatöö.
  • Analüüsige kasutajate vajadusi.
  • Analüütiline mõtlemine.
  • SQL-päringute mugav kirjutamine ja analüüsimine.
  • Kriitiline mõtlemine.
  • Dokumendi taotlemise protsess.
  • Tõrkeotsing.
  • Programmeerimise kogemus.
  • Testimine

Comments

Popular posts from this blog

T03: Uus media

Inimestevaheline suhtlus on loomulik asi ilma milleta, inimene sotsiaalse olendina, ei saa elada. Kuid suhtlusmeetodid muutuvad ja sõltuvalt paljudest teguritest. 'Üks nendest on digitaalne areng. Digitaalne maailm toob uusi tehnoloogiaid, mida me suhtluses aktiivselt kasutame. Näiteks internet on andnud meile koha, kus igaüks saab avaldada oma arvamust, jagada oma ideid ja leida uusi tuttavaid. Selline avalik koht annab palju võimalusi, vaid sellest ma kirjutan. Põhimõtte on selline et iga üks saab kasutada allikat et omandada teadmisi või oskusi. Seega on areng palju kiirem. Sest tavaliselt tuleb heade ja kvaliteetsete teadmiste levitamise eest palju maksta.  Näiteks: arengumaades, need kellel on juurdepääs Internetile, saavad leida uusi teadmisi ja teenida nendega. Nimodi on võimalik vähendada nende riikide kriitilist olukorda. Negatiiive osa on ka olemas. Kuid paljud teadmised on erilistel põhjustel varjatud. Kuna neid saab kasutada halbadel eesmärkidel. Näiteks on avalikus ruu

T01: Noppeid IT ajaloost

     Olen välja valinud mõnest suuremast ettevõttest ebaõnnestunud projektid. Pärast lugemist saab teha kaks järeldust. Esimeseks - eksida on normaalne, see on loomulik edasimineku protsess. Teiseks - suurtel ettevõtetel suuri kulutusi ka ebaõnnestunud projektidele.  Apple proovisin ka ennast mängutööstuses      Apple Pippin - mängukonsool, mille Apple on välja töötanud 1995. aastal. See põhines 66 MHz PowerPC 603e protsessoril ja käitas Mac OS-i eemaldatud versiooni.      Selle konsooli väljaandmise ajal olid turul juba võimsamad analoogid, näiteks PlayStation, Sega Saturn ja Nintendo 64. Hind oli ka kõige ülehinnatud - 600$, kui teised mängukonsoolid maksisid vähem kui 300$.      Ajakiri PC World Magazine tunnistas Pippini üks kõigi aegade 25 halvimast tehnikatootest. On hämmastav, et me teame nii vähe Apple'i riketest. Jälle Apple, oma kaameraga       QuickTake Camera - oli esimene kohandatud kaasaskantav kaamera. Eraldusvõime oli maksimaalselt 640 x 480 pikslit (0,3 Mpx) mis ol